UX meetodite otsustuspuu

Disainiprotsessis rakendatavad kasutajakogemuse (UX) meetodid aitavad neid vajadusi tundma õppida. Otsustavaks kujuneb aga võime valida, milliseid meetodeid millal ja kuidas rakendada, et tagada tulemuslik ja kasutajakeskne tootearendus.

Kui jätta kasutajad ja probleemi juurpõhjused uurimata ning asuda n-ö nurki lõigates lahendust otsejoones arendama, võib projekt osutuda kokkuvõttes palju kulukamaks, sest lahendada võidakse hoopis vale probleemi. See toob kaasa oodatust kehvemad äritulemused, mis sunnib omakorda valminud töötulemit parandama või - veel halvem - arendamise järel siiski kasutajauuringute juurde naasma, sest väljatöötatud lahendus põhineb valedel alustel.

Kokkuvõttes kasvab projekti kulu oluliselt suuremaks võrreldes sellega kui oleksid alguses pühendanud rohkem aega probleemi mõistmisele ning kasutajate vajaduste ja teekondade põhjalikule läbimõtlemisele. 

Selleks, et uus toode või teenus arvestaks sihtgrupi vajaduste ja ootustega, on mõistlik kaasata kasutajaid kogu arendusprojekti vältel. Kahjuks on aga levinud arvamus, et paar kasutatavuse testi pärast lahenduse disainimist, statistika kogumine peale lahenduse live’i (toodangusse) laskmist või üldmeilile laekunud tagasiside analüüsimine on kasutajate kaasamiseks piisav.

Need tegevused peegeldavad küll teatud määral kasutajate käitumist ja arvamusi, kuid ei ole kaugeltki piisavad, et teha lõplikke järeldusi selle kohta, kui hästi välja töötatud lahendus toimib. Vastupidi - tagasiside kogumise lükkamine arenduse viimasesse faasi on seotud riskiga, et investeeringud ei täida seatud ärilisi eesmärke. 

Isegi kui arvad, et tunned oma „keskmist“ klienti hästi, tead tema soove ja vajadusi ning usud, et võid julgelt arendama asuda, põhined sa siiski üksnes hüpoteesidel. Ei ole olemas „keskmist“ klienti. Sa ei saa kasutajate vajaduste, ootuste, harjumuste ega takistuste kohta midagi kindlat väita, kuni sa pole neid uurinud ja oma hüpoteese kinnitanud. Pigem on „keskmisele kliendile“ viitav osapool kaldu oma eelarvamuste või äriprioriteetide poole ning riskib seetõttu märgist möödalaskmisega.

Kasutajate tundmaõppimine ja nende kaasamine projekti igas faasis aitab maandada riske ja tagada, et tiimil on ühtne arusaam sellest, mida kasutajad tegelikult vajavad. UX meetodite otsustuspuu aitab tuvastada just sinu projekti jaoks efektiivseima komplekti kasutajate uurimise ja kaasamise võtteid. 

Projektides, kuhu pole kasutajaid piisavalt kaasatud, võib esineda järgmisi ohukohti: 

Digikeskkonna arendamisel võivad toote- või projektijuhil tekkida mitmesugused küsimused, näiteks:

• Kuidas alustada kasutajauuringutega, kui probleem on teada?
• Kuidas edasi minna, kui projekt on kinni jooksnud?
• Mida teha edasi, kui disainiprotsess on läbitud või kui mõned uued vaated on juba olemas?
• Kuidas jätkata, kui teadmine sihtgrupist on olemas?Aga kui ei ole?

UX meetodite otsustuspuu pakub projekti- ja tootejuhtidele tuge kõigis neis küsimustes. See aitab välja selgitada, milliseid kasutajate uurimise, analüüsi- ja disainimeetodeid digikeskkonna arendus- ja elutsükli erinevates faasides rakendada.

UX meetodite otsustuspuu jagab digikeskkonna elutsükli 4ks etapiks: analüüs, disain, arendus, live (toodangusse minek). Samu etappe saab kasutada ka agiilses protsessis iga funktsionaalsuse väljaarendamise jaoks.

Uute projektide puhul algab protsess analüüsist ja liigub edasi läbi nelja mainitud etapi. UX meetodite otsustuspuu toetab ka projekte, mis on juba jõudnud arendustsükli keskele. Seega saad alustada sealt, kus faasis projektiga täna oled.

Et mõista, millega toote- ja projektijuhid uute lahenduste väljatöötamisel vastamisi seisavad, toome näite ühest projektist. 

Meie kliendiks oli Euroopa Liidu organisatsioon, kus töötavad põhiliselt teadlased ja ametnikud, kuid kelle pakutava teenuse sihtgrupp on palju laiem – ajakirjanikud ja kommunikatsioonitöötajad, eriala- ja valdkonnaspetsialistid, tudengid ja tavakodanikud.

Organisatsioonil oli küll ülevaade oma kasutajagruppidest, kuid puudusid oskused ja kogemused kasutajate vajaduste väljaselgitamiseks.

Lisaks puudus arusaam, kuidas oma kasutajate vajadustega arvestada ja neid arendustöödesse kaasata.

Enne lahendustesse süübimist aitasime neil kaardistada oma probleemide juurpõhjused. Jõudsime järgmistele järeldustele: 

• Organisatsioonis ei väärtustatud piisavalt kasutajakogemust, kasutajate vajadused ei olnud teada ning digilahenduste arendused olid ajendatud valdavalt siseringi arvamusest. 
• Erinevad osakonnad ajasid oma asja ega teinud eriti koostööd. Organisatsiooni struktuur raskendas osakondadevahelist suhtlemist ja prioriteetide ühtlustamist.
• Organisatsioonil jäi puudu oskustest kasutajakeskseid uuringuid läbi viia ning uute digikeskkondade arendamisel ei kaasatud kasutajaid.
• Äriprotsessid ei arvestanud kasutajakogemusega.
• Valmis tarkvaralahenduste sisseostmine piiras organisatsiooni digikeskkondade disainimist ja muudatuste tegemist.
• Organisatsiooni digikeskkonnad olid erineva välimusega ega vastanud Euroopa Liidu veebi ligipääsetavuse standardi nõuetele.
• Selge tootejuhi ja vastutuse puudumise tõttu ei hooldatud kõiki digikeskkondi pärast nende turule toomist.
• Paljude digikeskkondade kohta ei kogutud analüütikat ega kasutajate tagasisidet, mistõttu puudus võimalus kasutajate käitumise analüüsimiseks. 

Efektiivseks ja teadlikuks UX meetodite kasutamiseks digikeskkonna arendusprotsessis lõime projekti tulemusena "UX meetodite otsustuspuu", mis näitab, millal erinevaid kasutajauuringu ja -analüüsi meetodeid rakendada.

• Vajutades pildile, avaneb suurem vaade
• Kui soovid kleebitavat joonist, võta ühendust: %20info [at] twn.ee (info[at]twn[dot]ee)

Otsustuspuud saab kasutada mitmel moel:

• Otsustuspuu joonisel järge ajades
• Otsustuspuu küsimustikule vastates

Otsustuspuu küsimustik aitab kiirelt tuvastada enda projektile hetkel kõige sobivamad UX meetodid.

Alusta vastamist siin:

Igas etapis oleme detailselt kirjeldanud kõiki meetodeid, selgitades, kuidas neid läbi viia ja mida arvesse võtta. Kogu otsustuspuu läbimine võib tunduda mahukas ja ehmatav, kuid julgustame sind protsessi usaldama. 

Nii on võimalik jõuda uute ideede ja toimivate lahendusteni. Protsessi järgimine muutub eriti oluliseks suurtes arendusprojektides, kus panused on suured.

Siin on kontrollnimekiri, mis aitab toote- või projektijuhil otsustada, millisest etapist otsustuspuusse siseneda:

Persoona on väljamõeldud kasutaja (või kasutajatüübi) kirjeldus, mis põhineb tegelike kasutajate omadustel. Persoonad aitavad prioriseerida digikeskkonna funktsionaalsusi, teha kasutajakeskseid disainiotsuseid ja edastada lõppkasutajate vajadusi ka tiimist väljapoole. 

Kui äriprobleem on tuvastatud, on oluline mõista, milliseid persoonasid see mõjutab. Selle põhjal on võimalik värvata vastavasse sihtrühma kuuluvaid kasutajaid nii AS-ISi (tänase) kui ka TO-BE (tulevase, loodava) lahenduse kasutatavuse testidesse, kasutajaintervjuudesse kui ka -teekondade kaardistamisse.  

Loe lisaks: Persoonad muudavad kasutajad tootetiimi jaoks meeldejäävaks  

Väärtus: persoonade loomine ja kasutamine aitab kogu projektitiimil üheselt mõista, kelle jaoks digikeskkonda arendatakse.  

Meetodi kasutus: persoonad kirjeldatakse tiimiga (koosloome) töötubades, mille jaoks kogutakse sisend erinevate uurimismeetoditega, eelkõige kvalitatiivsetest individuaalsetest intervjuudest.  

Soovituslik osalejate arv: töötubades 5-7 osalejat. Individuaalsete intervjuude korral soovitame teha 3-5 intervjuud persoona kohta.

Kasutajaintervjuude eesmärk on kvalitatiivsete uuringute abil selgitada välja kasutajate vajadused, eesmärgid, harjumused, kogemused, otsustusprotsessid, mured, meeldimised, mittemeeldimised, takistused, hirmud, ootused ja arvamused. 

Intervjuud on tavaliselt poolstruktureeritud, mis tähendab, et intervjueerijal on nimekiri põhiküsimustest või teemadest, kuid ta võib sõltuvalt intervjuu voolust esitada ka lisaküsimusi. See annab võimaluse saada vastuseid peamistele küsimustele, kogudes samal ajal ka lisateavet. 

Loe lisaks: Kasutajaintervjuud põhitõed 

Väärtus: kasutajaintervjuude tulemusena saab projektitiim sisendi kasutajagruppide vajadustest, eesmärkidest ja põhilistest käitumismustritest, millest kogutud leidude kaardistamise tulemuseks on väärtuslik sisend järgmiste sammude jaoks, nt persoonade ja kasutajateekondade loomiseks. 

Meetodi tüüp: kvalitatiivne uurimismeetod, mida viiakse läbi individuaalse või grupiintervjuuna. Intervjuusid saab ühendada ka navigatsiooni või live-lehe kasutatavuse testimisega. 

Soovituslik intervjueeritavate arv: 3-5 inimest kasutajatüübi (persoona) kohta.

Leidude kaardistamine on visuaalne tehnika, mis loob seoseid lahendatava probleemi, selle mõjutegurite ja ka võimalike lahenduste vahel. Kaardistus meenutab puud, mille tüveks on keskne teema, mis omakorda laieneb alamteemadeks. Nii on leidude kaardistusel selge hierarhia ning seda saab luua ja tarbida suhteliselt kiirelt. 

Kaardistamiseks saab kasutada kas digitaalseid (nt virtuaaltahvlil Miro) või füüsilisi post-it märkmeid, millest igaühele on märgitud üks huvitav leid (infokild). Leidude kaardistamine on eriti hea vahend kasutajaintervjuudest kogutud andmete süstematiseerimiseks ja analüüsimiseks. Leidude kaardistus on üks lihtsamaid ja selgemaid kognitiivse kaardistuse tüüpe. 

Loe lisaks: Mõttemallide ja ideekaardistuste määratlused 

Väärtus: leidude kaardistamine aitab uuritava teema kohta kogutud info süstematiseerida ja struktureerida. Meetodi kasutus: leidusid kaardistatakse (koosloome) töötoas. 

Soovituslik osalejate arv: mitte rohkem kui 5 inimest töötoa kohta. Intervjuude tulemuste kaardistamisel peaksid osalema intervjueerijad.

Kasutajateekonna kaardistamise eesmärk on illustreerida kogu kasutajateekonda läbi digikeskkonna puutepunktide, nagu see on praegu (AS-IS) ja/või ideaalses tulevikuolukorras (TO-BE). 

Kõik sammud ja kasutaja toimingud pannakse ajajoonele, alates teekonna algusest (eesmärgi tekkimisest) kuni soovitud eesmärgi saavutamiseni.  Teekonnakaart võib sisaldada märkmeid selle kohta, kuidas kasutaja end erinevate tegevuste ajal tunneb, mis küsimused tal tekivad ja kus esinevad takistused. 

Kasutajateekonna kaardistamine on eriti kasulik uute funktsioonide või toodete väljatöötamisel, kuna see aitab mõista kasutaja tänaseid vajadusi ja määratleda nõudeid tulevaseks olukorraks. Kasutaja teekonna kaardistamist kasutatakse ka digikeskkonna üleüldise kasutusmugavuse tõstmiseks. 

Kaardistamine aitab mõista, kuidas erinevad sihtrühmad (vt persoonad) keskkonda kasutavad ning tuvastada kohti, kus kasutajad oma eesmärgi saavutamiseks rohkem tuge vajavad. 

Loe lisaks: 

• Kuidas koguda sisendit kasutajateekonna kaardistamiseks
• Kuidas viia läbi kasutajateekonna kaardistamise töötuba
• Kuidas kasutajateekonna kaarti analüüsida 

Väärtus: kasutajateekonna kaardistamise protsessi tulemusena saab tiim ülevaate kasutaja praegusest teekonnast, tema puutepunktidest ja nende peamistest takistustest. Samuti saab selle abil kaardistada lahendused olemasolevate funktsionaalsuste täiustamiseks või uute loomiseks. 

Meetodi kasutus: kasutajateekonna kaardistamist saab teha koosloome töötoa käigus koos tegelike kasutajatega, rühmadeks jaotatuna, mis tagab, et teekonnad peegeldavad reaalsust. Soovitame kaardistada nii AS-IS (nagu see on praegu) kui ka TO-BE teekonna (ideaalse lahenduse, mida soovid kasutajale luua). 

Soovituslik osalejate arv: üks töörühm persoona kohta, mitte rohkem kui 8 inimest ühes töörühmas.

Ideestamise käigus saab luua, arendada ja põrgatada üksteisega uusi ideid, enne kui neist mõne konkreetse kasuks otsustada. See parandab tiimisisest koostööd ja suurendab võimalusi tõeliselt heade lahenduste väljatöötamiseks. 

Loe lisaks: Ideestamine igapäevastes disainiväljakutsetes

Lahenduste, eesmärkide või ülesannete tähtsuse järjekorda seadmiseks on erinevaid meetodeid.

Projekti tiim võib näiteks lihtsalt hääletada kõige realistlikuma, teostatavama või meeldivama idee poolt, arvestades selleks tehtavaid jõupingutusi, eelarvepiiranguid ja muid tegureid. Mõned meetodid on aga süsteemsemad ja võivad paremini toetada prioriteetide seadmist ja otsuste tegemist.

Sellised meetodid on näiteks:

1. hõimlusdiagramm – võimaldab teemade kaupa grupeerida uuringu käigus kogutud leiud, tähelepanekud, ideed, mõtte, lisada teemade vahelised seosed ning teemade potentsiaalsete mõjude ja teostatavuse analüüsi kaudu (nt prioriteetide maatriksi abil) tuvastada olulisemad teemad. Loe lähemalt hõimlusdiagrammi kohta.
2. prioriteetide maatriks – lahendused paigutatakse X-teljest ja Y-teljest koosnevale graafikule, mille ühel teljel võib olla ”kindlasti vaja (need to have)" kuni "võib lisada (nice to have)" ning teisel teljel ühes servas "suur pingutus (high effort)" ja teises "väike pingutus (low effort)". Loe lähemalt prioriteetide seadmise maatriksi kohta.
3. raskusastme taseme maatriks – kasutatavuse probleemid grupeeritakse disainvaadete põhjal ja prioriseeritakse nende tekkimise tõenäosuse, kordumise sageduse ja lahendamise keerukuse alusel raskusastmetesse: blokeeriv, kriitiline, tõsine, keskmine, madal. Taoline raskusastme hierarhia võimaldab meil näha, milliste probleemidega peab esmajärjekorras tegelema. Loe rohkem raskusastme taseme maatriksi kohta.

Väärtus: süsteemne prioriseerimine aitab hinnata lahenduste olulisust ja teostatavust, mis võimaldab sinu tiimil teha projektis järjepidevalt teadlikke otsuseid. Samuti aitab see hõlbustada arutelusid ja luua ühist mõttemudelit, eemaldades otsuste tegemisest suuremad emotsioonid. 

Meetodi kasutus: (koosloome) töötuba.  

Soovituslik osalejate arv: mitte rohkem kui 8 inimest ühes töötoas.

Kasutajaliidese visandamine ehk madala detailsusega prototüüpimine ehk wireframing on odav, kiire ja iteratiivne disainitehnika, mis pakub suurepärast võimalust taipamiste ja tagasiside kogumiseks võimalikult vähese pingutusega ning võimalikult varajases disainifaasis.

Wireframe on kasutajaliidese visand (digitaalne või paberil), mis keskendub sisu ja funktsionaalsuste üldisele paigutusele ja käitumisele. Kuna fookuses on ülesehitus ja navigatsioon, siis ei sisalda wireframe’id tavaliselt värve, erinevaid fonte ega graafikat. 

Wireframing’u eesmärk on esitada tooreid disainiideid ning proovida läbi lehe üldist ülesehitust (nt kus võiks kuvada infot ja kuidas toimiksid erinevad funktsioonid), enne kui asuda disaini ja arenduse juurde. 

Loe lisaks: Mis on wireframing 

Väärtus: wireframe’i saab luua kiirelt ja odavalt. Kasutades varajase staadiumi wireframe’i kasutajaliidese testimisel, saame aegsasti tuvastada suuremaid kasutatavuse probleeme ning vältida aja- ja rahakulu disainilahenduste väljatöötamisel, mis ei pruugi tegelikult vastata äri- või kasutajate vajadustele. 

Meetodi kasutus: wireframe’i testime sihtgrupi peal, et valideerida kiirelt uut kontseptsiooni ja koguda esmast sisendit. Seejärel loome klikitava disainitud prototüübi, mis jäljendab lõpplahendust ja on valmis kasutatavuse testimiseks.

Peamine erinevus wireframe’ide ja prototüüpide vahel on detailsuse aste. Digitaalne prototüüp on kasutajaliidese arengus wireframe’ile järgnev samm.

Prototüüp peab visuaalselt välja nägema nagu lõplik kasutajaliides ühes enamiku interaktsioonidega (nt nuppudele vajutamine ja lehtede vahel liikumine), et luua arendustiimile võimalikult hea sisend ning kasutatavuse testimise jaoks kasutajatele võimalikult realistlik tunnetus.

Prototüübi detailsusaste nii disaini kui ka funktsionaalsuste osas peab olema tasakaalus selle ettevalmistamiseks kuluvate ressurssidega. Ei ole vaja prototüüpida funktsionaalsusi, mis ei ole osa kasutaja põhiteekonnast.

Prototüüp peab aga võimaldama kasutajatel jäljendada kõiki kasutatavuse testimise stsenaariumis ja testülesannetes mainitud tegevusi.

Prototüüp peab sisaldama ka vajalikul määral asjakohast sisu, sest vaid kohatäite tekste sisaldava prototüübiga on kasutajal raskem teststsenaariumisse sisse elada ja loomulikult käituda. 

Loe lisaks: UX prototüübid: madala ja kõrge detailsuseastme vahe 

Väärtus: prototüüp annab tootejuhile ja arendustiimile täieliku ettekujutuse sellest, kuidas lõpplahendus välja peab nägema. Prototüüpimine aitab hinnata arenduskulusid ja tuvastada ebavajalikke funktsionaalsusi, mis võimaldab omakorda arenduskulusid vähendada. 

Prototüübi testimine sihtgrupi peal võimaldab vaadelda kasutajate käitumist, koguda tagasisidet ja reaktsioone väljapakutud lahendusele. Samuti aitab prototüübi testimine avastada disainiprobleeme ja vähendada seeläbi muudatusi hilisemates arendusetappides. 

Meetodi kasutus: prototüüpi testime sihtgrupi peal, et valideerida uut lahendust ning koguda kasutajate tagasisidet kasutajaliidese välimuse ja funktsionaalsuste kohta.

Kaartide sorteerimise eesmärk on teada saada, kuidas kasutajad veebisaidil olevat teavet grupeeriksid ja kuidas nad neid gruppe nimetaksid. See võimaldab meil koguda sisendit intuitiivse infoarhitektuuri ja navigatsiooni loomiseks, mis põhineb kasutajate endi mõttemustritel ja sõnakasutusel.

Kaartide sorteerimist saab läbi viia veebis või füüsiliselt, kasutades lihtsaid paberkaarte. OptimalSorti veebilehel saad kaardid eelseadistada, anda gruppidele esialgsed nimed ja lasta siis värvatud osalejatel kaardid gruppidesse rühmitada.

Teine võimalus on lasta osalejatel gruppide nimed ise määrata, mis annab navigatsiooni jaoks veelgi parema sisendi. 

Loe lisaks: 

• Kaartide sorteerimine: sihtrühma mõttemudelite kasutamine parema infoarhitektuuri loomiseks 
• Kaartide sorteerimine: mitme kasutajaga teste teha

Väärtus: kaartide sorteerimine aitab mõista kasutajate mõttemustreid ning luua neile selge ja intuitiivse navigatsiooni. 

Meetodi tüüp: kvantitatiivne. Kogutud rühmituste pinnalt on võimalik hakata tegema üldistusi kasutajate mõtteviisi kohta. 

Soovitatav valimi suurus: vähemalt 5-7 kasutajat ühe sihtrühma kohta, aga mitte vähem kui 15 kasutajat kokku, suurtes projektides kokku vähemalt 30 kasutajat.

Navigatsioonipuu testimise eesmärk on testida kasutajatega uut või olemasolevat infoarhitektuuri. See aitab mõista, kas infoarhitektuur on loogiliselt ülesehitatud ning kas vajaliku info leidmine on intuitiivne ja lihtne.

Puu testimist saad teha näiteks veebikeskkonnas Treejack. 

Navigatsioonipuu testimises peavad osalejad testülesannete põhjal navigatsioonipuust valima, mille alt nad enda arvates vajaliku info leiaksid. Lisaks testülesannetele soovitame lisada testile ka lisaküsimusi, et mõista osalejate tausta või esmamuljeid.

Loe lisaks: 

• Navigatsioonipuu testimine: menüü ülesehituse kiire ja iteratiivne hindamine 
• Navigatsioonipuu testi kasutamine infoarhitektuuri hindamiseks 

Väärtus: olemasoleva digikeskkonna navigatsioonipuu testimise tulemusena saad teada olemasoleva infoarhitektuuri kitsaskohad, mida parandada. Lisaks saad testida ka uut navigatsiooni ja võrrelda tulemusi, et näha, kas uus versioon töötab paremini või vajab täiustamist. 

Meetodi tüüp: osaleja jaoks individuaalne töö, kokku kvantitatiivne hulk võrreldavaid tulemusi. 

Soovitatav valimi suurus: 50–150 kasutajat (kui veamäär on umbes 7–9%).

A/B testimise eesmärk on võrrelda kahte disainiversiooni, et mõista, kuidas osalejad neile reageerivad. Seda meetodit saad rakendada reaalsel veebilehel või kasutades kahte erinevat prototüüpi. 

A/B testimisel näidatakse kahte alternatiivset kasutajaliidese versiooni kahele sarnase suurusega kasutajagrupile ja analüüsitakse, kumb lahendus neist toimib paremini. 

A/B testimine annab küll infot, milline versioon on parem, kuid ei anna teavet selle kohta, miks see paremini töötab. Seetõttu on oluline omada selget eesmärki ja hüpoteese, et A/B-testimine annaks sulle vajalikud vastused. Oluline on, et kahes testitavas versioonis oleks erinev ainult üks element – vastasel juhul pole selge, mis täpselt kasutajate käitumist mõjutab. 

Loe lisaks:  

• A/B testimine, kasutatavuse testimine, radikaalne innovatsioon: mis töötab kõige paremini 
• A/B testimise läbiviimine

Väärtus: A/B testimine aitab aru saada, kumb lahenduse versioon on tõhusam. 

Meetodi tüüp: kvalitatiivne meetod prototüübi testimiseks, kvantitatiivne meetod reaalse veebilehe testimiseks. 

Soovitatav valimi suurus: kahe prototüübi versiooni testimisel võiks mõlemas testgrupis olla vähemalt 5 inimest. Reaalse veebilehe testimisel näidatakse poolele vaatajaskonnale versiooni A ja teisele poolele versiooni B.

Kasutatavuse testimise eesmärk on paremini mõista digikeskkonna kasutamisel tekkivaid probleeme. Kasutatavuse testimine võimaldab näha, kuidas reaalsed kasutajad sinu veebilehel käituvad, kuhu nad takerduvad ning kuidas oma eesmärke saavutavad. 

Testis osalejatele anname ette testülesanded ja seejärel jälgime, kuidas nad ülesannetele lähenevad. Kasutatavuse testimist saad läbi viia kas reaalsel veebilehel või prototüübil. 

Testi eesmärk on leida vastused järgmistele põhiküsimustele: 

• Millised on kasutajate ootused platvormile? (lühike intervjuu, mille soovitame läbi viia enne testimist) 
• Kuidas leiavad kasutajad vajaliku teabe? Kas seda on lihtne leida?
•  Millist teavet tuleb lisada? Mis on üleliigne?
• Milliseid muudatusi on vaja teha?
• Kas platvorm vastab kasutajate ootustele? (lühike intervjuu, mille soovitame läbi viia pärast testimist) 

Testi ajal peab moderaator märkama kõiki kohti, mis osalejas kõhklusi põhjustavad. Vajadusel küsib ta kasutajalt selgitavaid küsimusi, et tema käitumise tagamaid mõista. Kasutatavuse teste saad läbi viia kas füüsiliselt samas ruumis, elektroonilises kanalis modereerituna (testi läbiviimine veebis videokõne kaudu) või elektroonilises kanalis modereerimata (osaleja lahendab veebis eelnevalt määratletud ülesandeid iseseisvalt). Igal juhul soovitame analüüsimiseks salvestada ekraanipilti, heli ja võimaluse korral ka osaleja nägu. 

Loe lisaks: Kasutatavuse testimise põhitõed 

Väärtus: prototüübi kasutatavuse testimisel saab tagasisidet digikeskkonna kasutusmugavuse kohta ning aimu sellest, kuidas kasutajad keskkonda päriselt kasutaksid. Testimise tulemusena koostame kasutatavuse probleemide loendi ja tekib arusaam, kas ja mida tuleb muuta või täiendada. 

Meetodi tüüp: kvalitatiivne. 

Soovitatav valimi suurus: 5 kasutajat persoona kohta ja/või keele kohta, sõltuvalt arendatava digitaalse vahendi eripärast.

Tuginedes testimise käigus vaid kasutaja kommentaaridele ja liikumisteekonnale, ei saa me alati täielikku pilti sellest, mis kasutajaid keskkonnas köidab või segab. Kasutaja pilgu jälgimine testimise ajal annab meile väärtuslikku lisainfot kasutaja mõtteprotsessist ja käitumisest. 

Pilgu jälgimine võimaldab testijal saada teadmisi mitte ainult selle kohta, mida testis osaleja vaatab, vaid ka selle kohta, mida ta mõtleb. Teadmine, kuhu kasutaja liidese kasutamise ajal vaatab, on kasutajaliidese disainerite jaoks hindamatu väärtusega. 

Loe lisaks: UX disaineri juhend pilgu jälgimiseks 

Väärtus: pilgujälgimistarkvara saad kasutada erinevate testide täiendamiseks, mille käigus uuritakse kasutajate reaktsioone uuele kontseptsioonile või disainile, olemasoleva veebi kasutatavusele või ligipääsetavusele. 

Meetodi tüüp: kvalitatiivne (vajab spetsiaalset tarkvara ja seadmeid). 

Soovitatav valimi suurus: 5 kasutajat persoona ja/või keele kohta, sõltuvalt arendatava digitaalse vahendi eripärast.

5-sekundiline test on kasutatavuse test, kus näitame osalejatele 5 sekundi jooksul ühte või mitut disainilahenduse versiooni ja seejärel küsime küsimusi, et mõista nende esmamuljet nähtud lahendusest.

Antud meetod üksi ei ole piisav disaini kasutatavuse testimiseks, kuid on suurepärane mõistmaks, mida kasutajad piiratud aja jooksul märkasid. 5 sekundit on liiga lühike aeg teksti lugemiseks või detailide (nt fontide või ikoonide) märkamiseks, kuid sellest piisab esmamulje loomiseks. 

Loe lisaks: Mis on 5-sekundi test ja kuidas see sind disainiprotsessis aitab 

Väärtus: 5-sekundilise testi tulemusena saavad disainerid kiiret tagasisidet uute/väiksemate/lõplike disainimuudatuste kohta pärast seda, kui disain on läbinud kasutatavuse testimise ja parandused on sisse viidud. 

Meetodi tüüp: kvalitatiivne, individuaalne töö. 

Soovitatav valimi suurus: kvalitatiivse kasutatavuse testi jaoks 5 kasutajat persoona ja/või keele kohta, sõltuvalt väljatöötatava digikeskkonna eripärast.

Ajulainete mõõtmise ehk neuro UXi näol on tegemist neuroteaduse tehnika rakendamisega kasutajakogemuse disainis. Neuroteadus üldiselt tegeleb aju ja närvisüsteemi uurimisega, aga neuroteadus sümbioosis kasutajakogemuse disainiga võimaldab kasutatavuse testimise käigus mõõta kasutaja ajus tekkivaid reaktsioone ja emotsioone ning anda seeläbi tagasiside toodete või teenuste disainiprotsessi.

Täpsemalt mõõdetakse testi käigus erutuse tugevust (inglise k arousal), tähelepanu (inglise k attention), vältimist (inglise k avoid) ja lähenemist (inglise k approach). 

Ajulainetega testimist soovitame kasutada näiteks järgmistel ajenditel:

• kui soovitakse (poolikule) disainile saada kasutajate automaatse reaktsiooni tagasiside
• kui tootmisettevõte soovib mitme disainitud pakendivariandi vahel välja selgitada kõige paremini toimiva
• kui soovitakse võrrelda konkureerivaid tootepakendeid (sh erinevate disainiversioonidega) 

Loe lisaks: Neuro UX võimaldab inimese ajulainete põhjal saada disainile tagasisidet 

Väärtus: See aitab mõista, kuidas välja töötatud disain või idee paneb teie kasutajaid tundma või reageerima, enne kui sellega turule tulete. 

Meetodi tüüp: kvalitatiivne (vajab spetsiaalset tarkvara ja seadmeid). 

Soovitatav valimi suurus: kvalitatiivse neuro UX testi jaoks 5 kasutajat persoona ja/või keele kohta, sõltuvalt väljatöötatava digikeskkonna eripärast.

Eksperthinnang on suurepärane lähenemine, kui sul on piiratud ligipääs süsteemi tegelikele kasutajatele või kui sinu aeg või ressursid on piiratud. Kasutatavuse ekspertiis on kasutatavuse kontrollimise meetod, mille korral uurib UX ekspert kasutajaliidest eesmärgiga tuvastada kasutatavuse probleeme. 

Eksperthinnangu andmiseks kasutame Trinidad Wisemanis Jacob Nielseni 10 kasutatavuse heuristikat ning ISO standardi inimese ja süsteemi interaktsiooni põhimõtteid (ISO 9241-110). Eelnevalt koostame nimekirja küsimustest, mis põhinevad nende kahe juhendi kombinatsioonil. 

Suurema objektiivsuse huvides võivad samade juhendite alusel teha eraldi ülevaateid ka kaks kasutatavuse eksperti. Leitud probleemid seame tähtsuse järjekorda vastavalt sellele, kas need on blokeerivad, kriitilise, tõsise, keskmise või madala tähtsusega. 

Loe lisaks: 

• 10 kasutatavuse heuristikat kasutajaliidese kujundamiseks 
• Inimese ja süsteemi interaktsiooni ergonoomika – osa 110: interaktsiooni põhimõtted 

Väärtus: ekspertiisi tulemusena saad prioriseeritud loendi kasutatavuse probleemidest. Saad teada, kus need kujunduses esinevad, millise raskusastmega need on ning soovitusi nende lahendamiseks. 

Meetodi tüüp: UX ekspertide koostatud kasutatavuse ülevaade. 

Soovitatav hinnatavate näidislehtede arv: 10-30 malli/lehte, mis erinevad välimuse ja funktsionaalsuse poolest. Kindlasti peab valim sisaldama avalehte ja lehti põhifunktsionaalsuste, vormide, videote, eriliste interaktsioonide või paigutusega.

Veebi ligipääsetavuse eesmärk on muuta veebisisu võimalikult paljudele - sealhulgas erivajadustega inimestele - kasutatavaks.

Euroopa Liidu veebi ligipääsetavuse standard seab kohustuslikud nõuded veebisaitidele, mobiilirakendustele ja allalaaditavatele dokumentidele. Euroopa Liidu standard põhineb suures osas rahvusvahelistel WCAG veebisisu ligipääsetavussuunistel. Ligipääsetavuse audit aitab välja selgitada, millises mahus vastab sinu veebikeskkond ligipääsetavuse nõuetele ning toob nähtavale ligipääsetavuse probleemid. 

Kuigi mõnda ligipääsetavuse nõuet saab testida automaattööriistadega, vajavad paljud neist eksperdi analüüsi ja käsitsi testimist erinevate tugitehnoloogiatega, nagu klaviatuur, ekraanilugejad ja häälkäsklused. 

Väärtus: ligipääsetavuse audit annab veebidisaineritele, front-end arendajatele ja sisuloojatele selge nimekirja olulistest teemadest, mida tuleb parandada või täiustada. 

Meetodi tüüp: rakenduste, veebisaitide ja allalaaditavate dokumentide testimine ning analüüs Euroopa Liidu ligipääsetavuse standardi alusel, mille viib läbi (sertifitseeritud) veebiligipääsetavuse ekspert. 

Soovitatav hinnatavate näidislehtede arv: 10-30 malli/lehte, mis erinevad välimuse ja funktsionaalsuse poolest. Kindlasti peab sisaldama avalehte ja lehti vormide, videote, erisuhtluse või paigutusega.

Mõõdikud võimaldavad teha UX disainis otsuseid mõõdetavate tõendite põhjal. Kvantitatiivsete andmete kogumina on UX mõõdikud väga olulised, sest annavad numbrilise väärtuse meie peamiste eesmärkide, parema kasutatavuse ja projekti üldise edenemise kohta.

Kuivõrd digikeskkondades võib olla palju jälgitavaid mõõdikuid, soovitame luua arendusprojekti alguses ühtse mõõdikute süsteemi, mida saab kasutada läbivalt ka teistes arendustes. 

Mõõdikute süsteemi loomise protsess on üsna keeruline. See hõlmab interaktiivsete komponentide, negatiivsete ja positiivsete stsenaariumide ning kasutajarühmade kaardistamist. Seejärel päringute süsteemi loomist ja rakendamist, veebistatistika kogumise ülesseadmist ning töölaua väljaarendamist. Selle tulemusena saame osutada võimalikele kasutatavuse probleemidele digitaalsel platvormil mõõdetavate tulemuste alusel. 

Pärast mõõdikute ülesseadmist soovitame kokku leppida kaks erinevat ajaperioodi: esiteks algandmete analüüsiperioodi, mille jooksul saad määrata põhiliste tulemusnäitajate ehk KPIde (key performance indicator) baastaseme; teiseks sageduse, kui tihti tulemusnäitajaid tulevikus mõõta (tavaliselt tehakse seda iga kuu või igas kvartalis). 

Soovitame eeltoodud sammude põhjal seadistada veebistatistika kogumist ja töölauda, mis võimaldavad kätte saada kasutatavuse mõõdikute reaalseid numbreid. See aitab mõista, kas soovitud tulemusnäitajaid on üldse võimalik olemasolevate vahenditega mõõta. Kui ei ole, saab uuendada esialgseid tulemusnäitajaid vastavalt kasutatavate analüüsivahendite võimalustele. 

Väärtus: mõõdikud aitavad hoida järge teel digikeskkonna eesmärkide poole. Varasemate andmete ja muudatuste rakendamise järel kogutud andmete võrdlemine annab võimaluse hinnata tehtud paranduste edukust. 

Meetodi tüüp: ekspertanalüüs.

Kasutusstatistika kogumise ja analüüsi eesmärk on anda selliste tööriistade nagu PIWIK või Google Analytics abil ülevaadet kasutajate käitumisest digikeskkonnas. 

Kogutud andmete põhjal saame öelda, millisele lehele kasutajad maanduvad, kui palju aega nad erinevatel lehtedel veedavad, kuidas lehtede vahel liiguvad, milliseid lehti kasutavad, milliseid ei kasuta ja kus lõpeb nende külastussessioon.

Kõik see aitab meil mõista kasutajate käitumist, kasutajaskonna demograafilisi iseärasusi ja kasutajateekonda. Kogutud info on kasutatavuse testimisel hindamatu sisend, kuna toob esile võimalikud probleemkohad, mis tuleb lisada kasutatavuse testimise ülesannetesse.

Väärtus: kasutusstatistika kogumine ja analüüs annab sulle ülevaate, kui sageli kasutajad digikeskkonnas konkreetseid toiminguid teevad ja kui hästi see ärilisi eesmärke täidab. 

Meetodi tüüp: ekspertanalüüs.

Otsingulogi analüüsi eesmärk on saada ülevaade sellest, mida kasutajad otsivad ja kuidas nad otsingufiltreid kasutavad.

See annab hea sisendi uuringu läbiviimiseks, kuna annab meile teavet sellest, kuidas kasutajad teavet otsivad, millised on populaarseimad otsingusõnad, kui hästi vastab sisustrateegia kasutajate ootustele ning millised on probleemkohad. Otsingulogi analüüs on üks osa kogu analüütika töötlemisest. 

Väärtus: otsingulogi analüüs toob välja süsteemi otsingujõudluse ja struktuuriga seotud probleemid. 

Meetodi tüüp: ekspertanalüüs.

Tagasiside andmise võimaluse loomine aitab sisu ja teenuseid järjepidevalt täiustada, tuvastada vigu ning luua kontakti reaalsete kasutajatega. Lisaks on tagasisidemehhanism nõutud ka Euroopa veebi ligipääsetavuse direktiivis, et kasutajad saaksid juhtida tähelepanu ligipääsetavusega seotud probleemidele või taotleda teavet, kui platvorm pole ligipääsetav. 

Tagasisidemehhanismi peab olema lihtne kasutada. Tagasisidet tuleb koguda nii, et infot on lihtne hallata ja see jõuab vastava teemaga tegeleva isikuni. 

Väärtus: tagasisidemehhanismi abil saad otsest tagasisidet digikeskkonna reaalsetelt kasutajatelt. 

Meetodi tüüp: kvantitatiivne, tagasiside võimalus digiplatvormil. 

Soovitatav valimi suurus: valimi suuruse saad arvutada digitaalse platvormi kordumatute külastajate arvu põhjal.