Kliendilugu
Digitaalne liiklusõnnetusest teavitamise süsteem
Koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondiga sättisime eesmärgiks luua digitaalne alternatiiv liikluses osalejatele väga tuttavale “kollasele lehele”.
Ülevaade
Trinidad Wiseman arendas koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondiga digitaalse lahenduse liiklusõnnetustest vormistamiseks. Projekti eesmärk oli muuta liiklusõnnetuse vormistamine ja kindlustusandjate teavitamine inimeste jaoks kiiremaks, täpsemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Töö tulemusena valmis veebipõhine rakendus, mis võimaldab õnnetuses osalejatel Eesti e-riigi infrastruktuuri ära kasutades edastada kiiresti ja mugavalt vajalikku informatsiooni kindlustusandjatele. Loodud rakendus on esimene omalaadne maailmas. Praeguseks kasutatakse uut lahendust ligi 50%-l kõigist Eestis juhtunud liiklusõnnetustest.
Kuue kuuga 2024 registreeriti avarii.ee kaudu 8371 liiklusõnnetust.
"Rakenduse loomine esitas suuri väljakutseid nii Eesti Liikluskindlustuse Fondile kui ka Trinidad Wisemanile, sest lahenduse loomisel pidi arvestama kõigi liiklejate vajadustega sõltumata vanusest, rahvusest või IT-oskustest.
Koostöös Trinidad Wisemaniga suutsime luua lahenduse, mis on tänaseks kujunenud turustandardiks liiklusõnnetuste vormistamisel."
-Taavi Kiibus, Eesti Liikluskindlustuse Fondi digitaalsete teenuste arendusjuht
Millist probleemi asusime lahendama?
Liiklusõnnetused on keerulised sündmused, kus info kiire ja täpne vahetus on kriitilise tähtsusega.
Traditsiooniliselt ehk aastani 2022 kasutati "Liiklusõnnetuse teadet" eksklusiivselt paberkandjal, mille täitmine oli inimeste jaoks üsna keeruline ja võimalike manuaalsete vigade tõttu olid sageli ka tulemused ebatäpsed. Kergete õnnetusjuhtumite korral ei jõudnud osapooled ühisele arusaamale ning ametivõime kaasati ebamõistlikult.
Loodud lahendus kõnetas peamiselt kahte kasutajagruppi: liiklejaid ja kindlustusseltse.
Liiklusõnnetusest teatamise protsess
- fikseeritav info nõuab paberkandja olemasolu;
-
kasutajatele on regulaarselt ebaselge, millise spetsiifilise juhtumiga on tegemist ning kuidas seda korrektselt üles märkida;
-
kasutajate käekiri, stiil ja oskused materjali täitmiseks on erinevad. Seetõttu on ka paberkandja väärtus hilisemal kindlustusandja detailuuringul ebaühtlane;
-
kahjuteate vormistamisel keskenduvad asjaosalised rohkem süüdlase otsimisele kui olukorra fikseerimisele – vaidluse puhul ei ole alati põhjarajavat tugipunkti, millele keskenduda;
-
paberkandjat saab realistlikult täita üks asjaosaline korraga ja ühes eksemplaris. Info hoiustamine mitmele osapoolele nõuab, kas mitmekordset täitmist või originaali pildistamist;
-
paberkandjal sisestatud informatsioon on staatiline ja seda tuleb reeglina duplikaadina sisse kanda kindlustusandja pakutavasse digitaalsesse lahendusse.
Suurimad väljakutsed
-
Loodav digitaalne lahendus peab olema kättesaadav olenemata ajast või kohast.
-
Liikluses osalejad on väga erineva profiiliga, kuid vajavad ühtset süsteemi. Rohke info täpne sisestamine peab toimima võimalikult lihtsa ja arusaadava kasutajaliidese kaudu.
-
Liiklusvoo võimalikult väheseks piiramiseks on andmeid mõistlik sisestada mitmes paralleelses seadmes.
-
Arvestades õnnetusjuhtumite ebaregulaarsusega, peab rakenduse tehniline skaleeritavus olema võimalikult dünaamiline.
Kuidas lahendasime väljakutseid?
Lahenduse planeerimisel jõudis tiim üsna kiiresti arusaamale, et loodav rakendus peab olema veebipõhine.
Kontrastselt seadmesse laetava rakendusega (Native app) võimaldab veebirakendus (Web app) kohest kättesaadavust enamustel tingimustel ning kasutajal on ligipääs internetiühendusele.
Projekti avastamise faasis kaardistasime, et liiklusõnnetused juhte ei vali ning rakendus peab olema üheselt arusaadav ja kasutatav nii 18-aastasele mehele kui 75-aastasele naisele.
Eesmärgiga teenindada võimalikult laia kasutajaprofiili, lähtusime lihtsuse põhimõttest ning lõime teadlikult väga limiteeritud hulga visuaalseid elemente, mida läbivalt rakenduses kasutasime. Rakenduse selgrooks on info kogumise vormid, millest on eemaldatud kõik võimalikud tuled ja viled.
Lõpptulemiks on lihtsasti loetav, selge, puhas ja tuttav kasutajakogemus.
Liiklusõnnetused ja nendega seotud kindlustusjuhtumid hõlmavad tihtipeale osapoolte varalist või rahalist kahju.
Kannatanule hüvitab kahju kindlustusandja, kuid vastutaja kannab omapoolsed kulud iseseisvalt. Sellest tulenevalt on kannatanu ja vastutaja defineerimine tegevus, mis leiab ideaalselt tulemi juhtumi osapoolte vahel, kuid tihtipeale tekib olukordi, kus osapooled ühist keelt ei leia ning lõplikuteks otsustajateks saavad juhtumit käsitlevad ametnikud.
Õiglastel alustel tehtud otsus nõuab kõigi osapoolte terviklikku ja ülevaatlikku sisendit.
Säärase ülevaate andmiseks lõime funktsionaalsuse, mis võimaldab juhtumi kohta käivat infot täita igal osapoolel eraldiseisvalt ja erinevas seadmes. Juhtumi dokumendi looja jagab QR-koodi või SMSi abil teistele osapooltele ligipääsu juhtumile. Teiste osapoolte sisestatud andmeid on võimalik näha, kuid mitte muuta.
Lõpptulemiks on lahendus, mis loob erapooletu ülevaate ja õiglase aluse vastutuse jagamiseks.
Liiklus on oma iseloomult ettearvamatu ning see väljendub ka vajaduses võimaldada rakenduse kättesaadavust erineva koormusega ajahetkedes.
Väga lihtsakoeliselt lähenedes võime alati arvestada maksimaalse potentsiaalse kasutajate hulgaga, kuid sellise standardi järgi planeerimine loob enamuseks ajaks serveri ressursside ebamõistliku kasutuse.
Lahendus on siinkohal just dünaamilises serveri skaleeritavuses, kus serveri võimsust kontrollib koormusejaotur ning kõrgema kasutuskoormusega hetkedel tekitatakse serveris arvutusvõimekust juurde. Sellest tulenevalt lähtusime ka antud projekti arhitektuurilisel planeerimisel dünaamilisest skaleeritavusest.
Koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondiga sättisime eesmärgiks luua digitaalne alternatiiv liikluses osalejatele väga tuttavale “kollasele lehele”. Tiheda ja vahetu tiimitöö tulemina valmis veebirakendus avarii.lkf.ee , millega juba 2022 aasta suvel fikseeriti Eesti Vabariigis iga kolmas liiklusjuhtum. Vaevalt näeme lähiajal hetke, kus traditsiooniline paberkandja täielikult oma väärtuse kaotab, kuid tänaseks oleme teinud suure hüppe veelgi rohkem digitaliseeritud ühiskonna poole.
Põhjalikumat case study saad lugeda meie blogist Kuidas planeerisime planeerimatut ehk kuidas digitaliseerisime liiklusõnnetusest teavitamise protsessi.
