Uuringud, äri- ja eelanalüüs

Teenuse loomine, parendamine või tarkvaraarendus algab kasutajate ootuste ja teenuse kitsaskohtade väljaselgitamisest. Uuringud ja põhjalik analüüs aitavad kokku hoida hilisemaid prototüüpimise- ja arenduskulusid. Selles faasis teeme nii kasutatavuse testimisi, fookusgruppe, osalusvaatlusi, parimate praktikate benchmark-uuringuid kui kvantitatiivseid kasutajate käitumise ja konkurentsiuuringuid.

Võrdväärselt kasutaja ootustega, on eduka äri aluseks oluline aru saada, kuidas toimib ettevõtte äritegevus, väärtust loovad protsessid ja kuidas tagada ärimudelite jätkusuutlikkus. Ärianalüüs aitab vastata küsimusele, kas investeering äritegevuse muutmisesse on mõttekas ja väärtust loov. Eelanalüüs täpsustab, millist tehnoloogilist lahendust on vaja ning kui suured on selle hankimisega seotud kulud.

Teenuste arenduse ja juhtimise fookuses hoidmiseks on mõistlik luua ühine arusaam, kuhu poole liigutakse, milline on strateegia, taktikalised sammud ja teekaart sinna jõudmiseks. Aitame erinevaid juhtimis- ja teenusedisaini tööriistu kasutades sõnastada ettevõtte või ka teenuse visiooni ja eesmärgid ning nõustame muudatuste juhtimisel ja kommunikatsiooni planeerimisel.

Disainmõtlemisel põhinev teenusedisain ei ole muud kui kliendist/kasutajast lähtuv planeerimise ja organiseerimise tegevus. See on universaalne metoodika, mis hõlmab parimaid praktikaid ja raamistikke kasutaja analüüsimiseks ning teenuste disainiks, pidades silmas organisatsiooni jätkusuutlikust ja kasumlikkust.

Koostöös Keenia Infotehnoloogia- ja Kommunikatsiooniametiga ning Team Europe initsiatiivil viisime Keenia kolme avaliku teenuse digitaliseerimiseks läbi teenusedisaini ja ärianalüüsi ning lõime digikeskkondade prototüübid. Näiteks sündide registreerimise digitaliseerimise mõjul kiireneb sünnitunnistuse väljastamise keskmine ajakulu ühelt aastalt ühele päevale.

Viisime läbi hetkeolukorra kaardistuse (sealhulgas kasutajauuringud Keenias kohapeal, kaasates tavakasutajaid, kogukondi ja erinevaid piirkondi). Koostöös teenuseomanikega töötasime välja lahenduse kontseptsiooni. Prototüüpisime kasutajaliidesed ning teostasime ärianalüüsi protsessimuudatuste jaoks. Koostasime käsiraamatu Keenia avalikele asutustele inimkesksete teenuste digitaliseerimiseks.

Iga Eesti avalik-õiguslik ülikool kasutab õppeinfosüsteemi, mis toetab õppetööd ja aitab ülikoolidel korraldada administratiivtegevusi. Kasutusel olevad infosüsteemid vajavad uuendamist, nende ülevalhoid ja pidev arendamine on kulukas. Koos Rektorite Nõukoguga analüüsisime hetkeolukorda ning koostöövõimalusi, et seada samme ühise infosüsteemi loomiseks.

Viisime läbi intervjuud avalik-õiguslike ülikoolide seotud osapooltega ülikoolispetsiifiliste vajaduste kaardistamiseks. Arutasime ülikoolide ülestes töötubades hetkeolukorda ning kaardistasime strateegilisi koostöövõimalusi. Lõpptulemusena valmis raport, millest lähtuda ülikoolide digilahenduste koostöö toimemudeli ning rahastusmudeli leidmisel.

Koostöös MKM-i ning PwC-ga  viisime läbi visiooniprojekti, mille eesmärgiks oli luua Eesti riigi sündmusteenustele kontseptsioon ning aru saada vajalike arendustööde sisust ja mahust. Sündmusteenus on üks e-riigi arengusuundi, mille eesmärgiks on lihtsustada inimeste ja ettevõtete suhtlemist riigiga.

Kaardistasime viie teenuse kasutajate ootused ja kitsaskohad, teenuste ositamise AS ja TO-BE protsessid koos vajalike taustaanalüüsidega (õiguslik vaade, riskid, äri- ja infoprotsessid, andmevood, arendusvajadused jms). Prototüüpisime teenuste interaktiivsed vaated ning testisime neid kasutajatega.

Eurofoundi eesmärgiks oli parandada oma infoteenuste kasutajakogemust, väärtuspakkumist ja kommunikatsiooni, tuginedes spetsiifiliste sihtgruppide nagu EL poliitikakujundajate, meedia ja teadlaste tegelikele vajadustele ja kasutussituatsioonidele.

Kaardistasime kasutajate ootused ja vajadused, kirjeldasime persoonad, nende kasutajateekonnad ning kommunikatsiooniplaani kontseptsiooni. Lisaks prototüüpisime  persoonapõhised maandumislehed ja testisime neid kasutajatega.

Koostöös Häirekeskuse ja SMIT-iga uuendasime tööprotsesse tagamaks, et abi jõuaks võimalikult kiiresti abivajajani, samas kui päästekorraldaja pakuks head kliendikogemust läbi võimalikult lühikeste ja konfliktivabade kõnede. Selle taustal oli oluline kiirendada protsesse häiresündmuste loomiseks ja vähendada SOS töölaudu/ekraane.

Viisime läbi vaatlusi Häirekeskuses, intervjuusid politsei, kiirabi ja päästetöötajatega. Visualiseerisime AS ja TO-BE häiresündmuste loomise teekonnad. Lõime disainisüsteemi ning kujundasime uued töölauavaated, võttes arvesse infosüsteemi keerukust ja liidestusi ning 1-minuti reeglit ohuolukorra selgitamiseks.